Kursuse/teemade ülevaade

  •  

    See kursus on loodud  ESF meetme 1.1.8 projekti nr 1.1.0801.10-0100 „E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes“ toetusel

    Tere kursuslased! Algab füüsika 2. kursus "Mehaanika".

    Edukat kursuse läbimist!

  • Teema 1

     

    Kontaktseminar - 1t.

    • Õppijatega tutvumine ja kursuse läbimise tingimuste ning põhimõtete tutvustamine

      Kursuse edukaks läbimiseks on vaja hoolega järgida tegevusjuhendeid ja sooritada järjepidevalt ettenähtuid töid. Vajalikuks eeltingimuseks on Moodle koolitusel saadud teadmised, internetiühendusega arvuti olemasolu ja palju tahtmist ning uudishimu.

      Mehaanikakursuse maht on 35 tundi, mis on jaotub 14 teemaks. Sellele lisandub kolm kontaktseminari ja arvestustöö tund. Iga lteema  juures on lisaks põhiõpikule veel mitmesugust lisamaterjali (slaidiesitlused, videod, valemite lehed, jms), mis on Sulle abiks teema omandamisel. Enesekontrollitestide abil saad enda teadmisi kontrollida. Küsimuste puhul ja üksteisega suhtlemiseks on abiks foorum.

      Kursuse vältel on viis hindelist testi, kaks praktilist tööd, auditoorne arvestustöö ja koduülesanded, mis tuleb esitada kokkulepitud tähtajaks. Vaata hindamise kohta õpijuhisest. Samas on toodud ka õppematerjal (õpik, ülesannete kogu jms), millele tegevusjuhistes viidatakse. Sul läheb vaja ülesannete lahendamise jaoks vihikut, sinna võid ka muud vajalikku  kirjutada. Kõik kursuse materjalid on antud pdf-failidena, mida võid vajadusel printida ja koostada endale kursuse mapi.

       

      Kohtume järgmises füüsikatunnis!

      Õpetaja Valmar Ideon

      valmarideon@gmail.com

      tel 5540181                                                                                                           

    • Enne järgmise teema juurde jõudmist tuleta meelde Indrek Peili konspektist "Füüsika loodusteaduslikud alused" 2 pt. Füüsika uurimismeetodid. Suuremat tähelepanu pööra lõikudele 2.2. - 2.4.  Mõõtühikud.ja nende teisendamine.

  • Teema 2

     

     KINEMAATIKA

    1. Liikumist kirjeldavad suurused - 2t.

    • ÕPPESISU

      Mehaanika põhiülesanne. Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem. Teepikkus ja nihe. Kinemaatika.

         Õpik lk.8-12: pt.1.1. Millega tegeleb mehaanika, pt.1.2. Liikumist kirjeldavad suurused (kuni ühtlase sirgjoonelise liikumiseni)

    •  Harjutused

      1. Õpik lk.10-12 leiad kordamisküsimused. Kui oled tunnimaterjali omandanud, siis oskad neile ka mõttes vastused leida.

    • 2.  Vaata läbi kaks allolevat videot. Seal selgitatakse punktmassi, taustsüsteemi, trajektoori , teepikkuse ja nihke mõisteid.

    • PÕHIMÕISTED: mehaanika põhiülesanne, punktmass, taustsüsteem, teepikkus, nihe, kinemaatika

  • Teema 3

     

    2. Ühtlane sirgjooneline liikumine - 2t.

    • ÕPPESISU

      Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumise ja kiiruse graafikud.

         Õpik lk.12-17: pt.1.2. Liikumist kirjeldavad suurused (alates ühtlasest sirgjoonelisest liikumisest), pt.1.3. Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja -graafik.  

    •  Harjutused

      1. Õpikus lk.16-17 leiad näitena viis liikumisgraafikut. Püüa neist aru saada.

      2. Lahenda õpikus lk.17 kaks harjutusülesannet.

      3. Lahenda neli ülesandet 1.4.3-1.4.6 Henn Voolaid, Svetlana Ganina "Füüsika ülesannete kogumik"  liikumisgraafikute kohta.  Eelnevalt tuleta meelde ülesande lahenduse vormistamine (vaata tööleht -  ülesannete lahendamise põhitõed)

    •  4. Lahenda kaks ülesannet 1-2 Rutt Kukk "Mehaanika ülesanded"

    •  5. Vaata teema lõpuks läbi video kiiruse graafikute kohta. Seal räägitakse ka muutuva sirgjoonelise liikumise kiirusegraafikutest, mis on meie järgmine teema.

    •  

      PÕHIMÕISTED: ühtlane sirgjooneline liikumine, kiirus, liikumisvõrrand, -graafik.

  • Teema 4

     

    3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine - 2t.

    • ÕPPESISU

      Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast, vastavad graafikud

         Õpik lk.17-25: pt.1.4. Muutuv liikumine ja selle kiirus, pt.1.5. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine, pt.1.6. Ühtlaselt muutuva liikumise liikumisvõrrand ja liikumisgraafik.

    •  Harjutused

      1. Vaata läbi viis näiteülesannet ja nende lahenduskäigud.

    •  2. Lahenda ülesanded  Rutt Kukk "Mehaanika ülesanded"  Ühtlaselt muutuv liikumine I ja II, ül. 3-16. Lahendamisel kasuta valemite lehte.

    •  3. Ülevaate õpitust saad, kui vaatad Andrus Metsma slaidiesitlust "Mehaaniline liikumine". Sobib ka kinemaatika mõistete kordamiseks.

    •  4. Kontrolli oma teadmisi Sirje Puniste enesekontrollitesti "Mehaaniline liikumine"abil. Vali õige vastus või täida lüngad. Õigeid vastuseid võib olla mitu. Testi lõpus saad teada oma tulemuse.

    •  5. Arutlusteema foorumiks. Foorum on avatud .......... kuupäeval

    •  

      PÕHIMÕISTED: hetkkiirus, keskmine kiirus, kiirendus

  • Teema 5

     

    4. Vaba langemine - 2t.

  • Teema 6

     

    DÜNAAMIKA

    5. Jõud. Vastastikmõju - 2t.

    • ÕPPESISU

      Vastastikmõju. Jõud. Jõudude liitmine

      täht  Õpik lk. 30-32: pt.2.1. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine

    •  Harjutused

      1. Vaata kordamisküsimusi õpikus lk.30-32. Kui oled teemast aru saanud, siis oskad neile küsimustele vastata.

      2. Ülevaatlik on Vilve Roosioksa esitlus "Vastastikmõju". Sobib teema meeldetuletuseks.  Vaata esitluses olevaid Newtoni seaduste videosid, see on ühtlasi järgmine teema. Selgituseks sobib ka Andrus Metsma esitlus "Jõud ja vastastikmõju".

    •  3. Vaata Walter Fendti animatsioone jõudude liitmise ja  lahutamise kohta komponentideks. Saad muuta jõudude suurusi, nurkade väärtusi ja nooleotsaga jõudude asendit.

    • Jõud ja liikumine
      Vajuta, et mängida

       4. Simulatsioon: Jõud ja liikumine

      Juhis: Jälgi jõudude tööd, mis tehakse, kui sa üritad kappi lükata. Tekita rakendatud jõud ning näe selle tagajärjel rakenduvat hõõrdejõudu ja kapile mõjuvat kogujõudu. Tabelid näitavad jõudusid, asukohta, kiirust ja kiirendust ajas. Vaata kõikide jõudude diagrammi (kaasa arvatud gravitatsiooniline ja normaaljõud).

    •  

      PÕHIMÕISTED: vastastikmõju, jõud, resultantjõud

  • Teema 7

     

    6. Newtoni seadused - 2t.

    • ÕPPESISU

      Newtoni seadused

        Õpik lk. 32-35: pt. 2.2. Newtoni seadused

    •  Harjutused

      1. Lahenda õpikus lk. 34 viis ülesanded Newtoni II seaduse kohta. Saad kasutada dünaamika valemite lehte, mille leiad teema lõpust.

    •  2. Vaata videofilmi "Newtoni seadused" (ingliskeelne).

    • 3. Kordamisel on abiks kokkuvõtlik esitlus Newtoni seadustest.

    •  

      PÕHIMÕISTED: inerts, mass

  • Teema 8

     

    7. Impulss. Impulsi jäävuse seadus - 2t.

    • ÕPPESISU

      Liikumishulk ehk impulss. Liikumishulga ehk impulsi jäävuse seadus

      märk  Õpik lk. 35-37: pt.2.3. Keha impulss, lk. 74-79: pt.Liikumise kirjeldamine impulsi jäävuse seaduse abil, pt.4.2. Impulsi jäävus looduses ja tehnikas

    •  Harjutused

      1. Lahenda õpikust kolm ülesannet lk. 37.

    •     2. Ülesannete iseseisev lahendamine. Täpsemad juhised saad, kui avad ülesannete lahendamise faili.

    •  

      PÕHMÕISTED: keha impulss, impusi jäävuse seadus, reaktiivliikumine

  • Teema 9

     

    8. Gravitatsioonijõud - 2t.

    • ÕPPESISU

      Gravitatsiooniseadus. Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon. Kaalutus. Rõhumisjõud ja rõhk

         Õpik lk. 38-44: pt. 2.4 Gravitatsioonijõud, pt. 2.5. Raskusjõud ja keha kaal

    • Harjutused

      1. Kui oled õpikumaterjaliga ja Ülle Murula töölehtedega  tutvunud, lahenda 6 ülesannet viimaselt töölehelt.

    • Gravitatsioon ja orbiidid
      Vajuta, et mängida

       

      2. Simulatsioon "Gravitatsioon ja orbiidid"

      Juhis: liiguta Päikest, Maad, Kuud ja kosmosejaama, et näha, kuidas see mõjutab nende gravitatsioonijõudu ning orbiidi kuju. Visualiseeri erinevate taevakehade suurusi ja nendevahelisi kaugusi ning lülita gravitatsioon välja, et näha, mis juhtub!

    •     3. Hindeline test "Dünaamika 1. osa"  Vasta 10 küsimusele. Test on avatud ....... kuupäeval.

    •  

      PÕHIMÕISTED: raskusjõud, keha kaal, kaalutus, toereaktsioon, rõhumisjõud, rõhk

  • Teema 10

     

    9. Hõõrdejõud. Elastsusjõud - 2t.

  • Teema 11

     

    10. Ringliikumine - 2t.

    • ÕPPESISU

      Keha tiirlemine ja pöörlemine. Ühtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine: pöördenurk, periood, sagedus, nurk- ja joonkiirus, kesktõmbekiirendus. Tiirlemine ja pöörlemine looduses ning tehnikas.

        Õpik lk. 49-57: pt. 2.8 Ühtlane ringjooneline liikumine, pt. 2.9 Ühtlase ringliikumise kiirus ja kiirendus, pt. 2.10 Ringliikumise dünaamika

    •  Harjutused

      1. Ülesanded 26-30 ühtlase ringjoonelise liikumise kohta Rutt Kukk "Mehaanika ülesanded"

    •  2. Ly Sõõrd võrguõpik "Võnkumised ja lained" pt.1.1. Ühtlane ringliikumine ja pöördliikumine, hea materjal lisaks põhiõpikule, peale selle veel  animatsioonid ja valikülesanded.

      3. Tööleht olulistest dünaamikamõistetest ja Andrus Metsma esitlus "Ringliikumine"  -  dünaamikaosa kokkuvõte ja ettevalmistus hindeliseks testiks.

    • 4.  IIsaku Gümnaasiumi füüsika kiirkursus ringliikumisest. Filmis tasub jälgida tahvlijooniseid.

    •   5. Hindeline test "Dünaamika 2. osa"  Vasta 10 küsimusele. Test on avatud ....... kuupäeval.

    •  

      OLULISED MÕISTED: pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus, kesktõmbekiirendus.

  • Teema 12

    VÕNKUMISED JA LAINED

    11. Võnkliikumine - 3t.

    • ÕPPESISU

      Võnkumine kui perioodiline liikumine. Hälve, amplituud, periood, sagedus, faas. Energia muundumine võnkumisel. Hälbe sõltuvus ajast, selle esitamine.  Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. 

        Õpik lk. 58-67: pt. 3.1. Võnkumine, pt. 3.2. Harmooniline võnkumine, pt. 3.3. Võnkumised looduses ja tehnikas

    •  Harjutused

      1. Ly Sõõrd võrguõpik "Võnkumised ja lained", pt. 2 Võnkumised, lahenda ülesanded 1-13 (valikvastused)

    •  2. Vaata O. Noorkõivu pendlikatset ja harmooniliste võnkumiste graafilist kujutamist.

    •  3. Mängi ühe või kahe pendliga ning avasta, kuidas matemaatilise pendli periood sõltub riputusnööri pikkusest, pendlipommi massist ning hälbe amplituudist. Perioodi on fotovärava abil lihtne mõõta. Hõõrdumist ja gravitatsiooni tugevust on võimalik muuta.

    •  4. Arvuta raskuskiirenduse väärtused pendlikatse abil. Arvutusjuhise leiad, kui avad ülesande "Raskuskiirenduse arvutamine pendlikatse abil".

    •  

      PÕHIMÕISTED: võnkumine, hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, vabavõnkumine, sundvõnkumine, pendel, resonants

  • Teema 13

     

    12. Laineline liikumine - 3t.

    • ÕPPESISU

      Võnkumine kui perioodiline liikumine. Hälve, amplituud, periood, sagedus, faas. Energia muundumine võnkumisel. Hälbe sõltuvus ajast, selle esitamine.  Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. 

        Õpik lk. 58-67: pt. 3.1. Võnkumine, pt. 3.2. Harmooniline võnkumine, pt. 3.3. Võnkumised looduses ja tehnikas

    •  Harjutused

      1. Ly Sõõrd võrguõpik "Võnkumised ja lained", pt. 3 Lained, lahenda ülesanded 1-3 (valikvastused)

    •   2. Ava enesekontrolli test "Perioodilised liikumised" ja vasta küsimustele. Kui saad vähemalt 50%, oled testi sooritanud, kui saad vähemalt 70%, siis oled tubli olnud!

    • 3. Võnkumiste ja lainete töölehelt leiad kordamiseks vajalikud põhimõisted ja valemite töölehelt ülesannete lahendamiseks vajalikud valemid.

    •  4. Lahenda hindeline test võnkumiste ja lainete kohta. Test on avatud lahendamiseks .............. kuupäeval.HTvatud ahendamiseks ..... kuupäeval.INDELINE T

    •  

      PÕHIMÕISTED: pikilaine, ristlaine, lainepikkus, peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon.

  • Teema 14

     

     JÄÄVUSSEADUSED      

     MEHAANIKAS

    13. Mehaaniline energia - 3t.

    • ÕPPESISU

      Mehaaniline energia.

        Õpik lk. 80-82: pt. 4.3. Mehaaniline energia.

    •  Harjutused

      1. Lahenda ülesanded 1.7.4, 1.7.7-1.7.8 ja 1.7.10-1.7.14 (kokku 8 ülesannet) Voolaid, Svetlana Ganina "Füüsika ülesannete kogumik". Samas vaata ülesannete lahendusi 1.7.3, 1.7.5 ja 1,7.6.

      2. Täida ära kõik lüngad, siis kliki oma vastuste kontrollimiseks"Kontrolli". Kui vastamine valmistab raskusi, kasuta "Vihjet"

    •  3. Vaata FYYSIKA:EE filmi "Energia jäävuse seaduse ilmingud". Jälgi, kuidas energialiigid muunduvad ja milles seisneb energia jäävuse seadus. Filmi vaatamiseks vajuta nuppu "Lae alla".

    •  

      PÕHIMÕISTED: töö, energia, potensiaalne ja kineetiline energia, mehaaniline koguenergia.

  • Teema 15

     

    14. Energia muundumine - 2t.

  • Teema 16

     

     Kontaktseminar - 1t.

    • Konsultatsioon ja ettevalmistus arvestustööks

      Ülesannete valikuline lahendamine (Rutt Kukk Ülesanded mehaanikas, ettevalmistus kontrolltööks)

  • Teema 17

     

    Arvestustöö - 1t. 

    • Kirjalik kontrolltöö

  • Teema 18

     

    Kontaktseminar. Tagasiside - 1t.

     Kokkuvõte kursusest ja tagasiside küsimustikest

    Järeltööde kokkuleppimine

      Kursus on lõppenud!

             Kõige lõpuks soovin saada Sinult hinnangut ja arvamust. Ole hea ja täida allolev küsimustik.  

  • Teema 19

  • Teema 20

  • Teema 21

  • Teema 22

  • Teema 23

  • Teema 24

  • Teema 25

  • Teema 26

  • Teema 27

  • Teema 28

  • Teema 29

  • Teema 30

  • Teema 31

  • Teema 32

  • Teema 33

  • Teema 34

  • Teema 35