Kursuse/teemade ülevaade

  • See kursus on loodud  ESF meetme 1.1.8 projekti nr 1.1.0801.10-0100 „E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes“ toetusel

  • Kordamine. Lõigu keskpunkt.

    Lõigu keskpunkt. Koordinaatteljestik ehk koordinaattasand. Punkti koordinaadid. Koordinaatide nullpunkt. Abstsisstelg ehk x-telg, ordinaattelg ehk y-telg.

    Õpikust töötada läbi lk. 235 - 239, 242 - 243. Näiteid lahendada ka ise. Vihikusse teha konspekt. Kui jääb midagi arusaamatuks, pöörduge õpetaja poole.

    Õpikust lahendada ülesanded 866, 867.

    Lõigu keskpunkt.  Lahendada ülesanded 876, 877, 878, 879

    • Sõnastikku saate kasutada juhul, kui olete unustanud mõne valemi või mõiste. Edu ülesannete lahendamisel.

  • Lõigu pikkus. Vektor. Vektorite liitmine ja lahutamine

    Lõigu pikkus. Õpikust lk. 243 - 244.. Ülesanded 882, 883, 884.

     Vektori mõiste. Vektorite liigid. Õpik lk.245 - 247.

    Vektorite liitmine ja lahutamine. Mõisted saate sõnastikust või koostate ise oma sõnastiku. Ülesannete 895 - 898  lahennused esitada õpetajale paberil.

    Vektorite liitmine ja lahutamine on õpikus lk.248 - 251, 253 - 254.

    Lahendada ülesanded 903, 904, 916

    Nädala lõpus lahendage töö "Vektorid 4". Töö esitage Koduse töö ülesande sisse.

  • Vektori korrutamine arvuga.

    Õpikust lk.255 - 257.

    Kordamine. Ülesanded 922, 923, 934, 926, 927, 928.

    Arvestustöö klassis.

    Koordinaatidega antud vektorite võrdsus ja lineaartehted. Õpik lk.259 - 261.

    Ülesanded 936, 938, 940. - esitada õpetajale paberkandjal.

    Õpikust lk.262 - 265 töötada läbi näited .

    Lahenda ülesanded 942, 943, 946, 950, 960. Ülesanne 960 esita õpetajale. 

  • Vektorite skalaarkorrutis, ristseisu ja kollineaarsuse tunnused. Nurk kahe vektori vahel. Otspunktidega määratud vektori koordinaadid.

    Õpik lk.268 - 270, 272 - 274, 275 - 276, 278 -280.

    Ülesanded 964, 967, 977, 978, 980,

     

  • Harjutustunnid. Kordamistund. Arvestustöö.

    Arvestustööks korrake eespool lahendatud ülesandeid, õpikust enesekontrolli ülesandeid lk. 180 - 282..

     Arvestustöö toimub klassis. Kursuse hinne.

  • Joone võrrand

    Sirge võrrand. Tuleta meelde põhikoolis õpitud funktsiooni y = ax + b. Mis on selle funktsiooni graafikuks? Tutvu õpiku lk.283-289  sirge võrranditega ja selle erijuhtudega. Joonesta võrrandid

    x = - 3, y = 2, x = 0, y = 0.

    Kahe punktiga määratud sirge võrrand. lk. 284- 285 näited 1 ja 2. Ülesanded 1030 - 1035.

    Punkti ja sihivektoriga määratud sirge. lk.285 - 286 näited 3, 4 ja 5. Ülesanded 1036 ja 1037..

    Sirge tõus ja tõusunurk. lk. 286 - 288.Näited 6, 7 ja 8 Ülesanded 1038 ja 1039.

    Punkti ja tõusuga määratud sirge. lk. 288 näide 9, Ülesanded 1040 ja 1041.

    Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge. lk.288 - 289 näited 10, 11, 12 ja 13. Ülesanded 1042 - 1046.

    Sirge üldvõrrand. lk.2292 - 293 näited 1 ja 2. Ülesanded 1054 - 1057.

    Järgmise nädala alguseks esitage vihikuga õpetajale neljal erineval viisil määratud sirgete võrrandite ülesannetest kaks vabalt valitud ülesannet.

  • Kahe sirge vastastikused asendid.

    lk. 294 - 295, näited1, 2 kuni 9. Ülesanded 1060 - 1070

    Ringjoone võrrand. lk.301 - 306, näited 1 kuni 9., Ülesanded 1074 - 1081.

    Joone võrrand. lk. 308 - 311. Ülesanne 1098

  • Kordamine. Järeltööd. Kursuse hinne.

  • Teema 9

  •  

     

  • Teema 11

  • Teema 12

  • Teema 13

  • Teema 14

  • Teema 15

  • Teema 16

  • Teema 17

  • Teema 18

  • Teema 19

  • Teema 20

  • Teema 21

  • Teema 22

  • Teema 23

  • Teema 24

  • Teema 25

  • Teema 26

  • Teema 27

  • Teema 28

  • Teema 29

  • Teema 30

  • Teema 31

  • Teema 32

  • Teema 33

  • Teema 34

  • Teema 35