Printerisõbralik versioon

Taustinfo:

Sulam on kahe või enama metalli (või metalli ja mittemetalli) kokku sulatamisel saadud aine.  Sulamite füüsikalised omadused (kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, magneetilised omadused, korrosiooni- ja kuumus- ja kulumiskindlus) erinevad lähteainete omadustest. Sulamite füüsikalised omadused sõltuvad keemilisest koostisest ja struktuurist. Enamasti on sulami sulamistemperatuur madalam, kui koostisosadel. Sulami värvus võib erineda lähteainete omast.

Ülesanne:

Kirjuta sõnastikku artikkel ühe metallisulami kohta (ära vali neid sulameid, millest on juba kirjutatud!). Kirjutama saad hakata klikkides nupukesele lisa uus kirje.

Otsi infot sulami koostise, iseäralike omaduste kohta võrreldes koostismetallidega ja nimeta sulami kasutusalasid.

Kirjuta artikli lõppu oma nimi.



Sirvi sõnastikku, kasutades seda sisukorda

Erisümbolid | A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | Q | R | S | T | U | V | W | X | Y | Z | Kõik

M

Malm

Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võmalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on hea valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka on ka omadus summutada lööke. Samas on ka malmis halb keevitavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroote, traate, kaitsegaase ja töövõtteid.

Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn. tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahtumisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödelda ning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks.

Peale valumalmi ja valge malmi toodetakse kõrgahjudes veel erimalme ehk ferrosulameid. Need sisaldavad suuremal määral (üle 10%) räni, mangaani või kroomi. Neid kasutatakse kõrgkvaliteedilise terase tootmiseks..

 

Marelle Tori

P

Image (JPEG) Reagan_1.jpg

Pronks

Pronks on vase (Cu) ja tina (Sn) sulam. Laiemas mõttes nimetatakse pronksideks vase sulameid teiste metallidega, va tsink (Zn). Vase ja tsingi sulamit nimetatakse messingiks.

Pronksi liikidest on olemas näiteks: alumiiniumpronks(4.5%-5.5%), fosforpronks(Sn..6-7%,P..0,3-0,4%) ränipronks(Si..2%-3.5%) ja tinapronks(Sn 9%-11%). Ülejäänud osa sulamist, et moodustuks 100% on vask (Cu).

Pronks on kõva ja rabe ning oli oluline antiikajal, mille järgi nim. ühte antiikaja osa ka pronksiajaks.Pronksist tehtud esemed olid kõvemad ja vastupidavamad kui kivist ja vasest tehtud objektid. Pronksi sulamistemperatuur sõltub sulamist ja on tavaliselt u 950 °C . Pronks on mittemagneetiline.

 

Andres Uus

T

Teras

Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2,14%). Kui rauasulamis on üle 2,14% süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse. 

Teras on sitke ja kõva materjal, mida kasutatakse sildade, hoonete, rööbaste, torude, traadi, talade, kirjaklambrite, söögiriistade, mootorite ja masinate ehitamisel. Terasest saadakse roostevaba teras nii, et terasele lisatakse kroomi ja niklit. Roostevaba teras ei roosteta. Noad-kahvlid ja pannid tehakse enamasti roostevabast terasest. Seda metallid kasutatakse ka siis, kui on vaja teha sisseseadet koha jaoks, mille peab hoidma väga puhtana, näiteks haigla või meierei jaoks. Mida suurem on süsiniku terase sisaldus seda tugevam see on, aga seda raskem on töödelda.

 

Sille Ermel