Bioloogia I kursuse sisu

Bioloogia  I kursus koosneb järgmistest teemadest:

 

1. Bioloogia uurimisvaldkonnad

Õppesisu

Elu tunnused, elusa ja eluta looduse võrdlus.

Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed.

Eluslooduse molekulaarset, rakulist, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu tunnused.

Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analüüsimine ja esitamine.

Loodusteadusliku meetodi rakendamine, lahendades bioloogiaalaseid ja igapäevaelu probleeme.

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1) võrdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid tunnuseid;

2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid;

3) põhjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapäevaelu probleemide lahendamisel;

4) kavandab ja viib läbi eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;

5) analüüsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile põhjendatud hinnanguid;

6) väärtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusväärsete järelduste tegemisel.

 

2. Organismide koostis

 

Õppesisu

Elus- ja eluta looduse keemilise koostise võrdlus. Vee omaduste seos organismide elutalitlusega.

Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning tähtsus rakkudes ja organismides. Biomolekulide üldine ehitus ja ülesanded. Organismides esinevate peamiste biomolekulide – süsivesikute, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete – ehituslikud ning talitluslikud seosed. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus. Vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises.

 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1) võrdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist;

2) seostab vee omadusi organismide talitlusega;

3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses;

4) seostab süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitust nende ülesannetega;

5) võrdleb DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid;

6) väärtustab vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises.

 

 

3. Rakk

Õppesisu

Rakuteooria põhiseisukohad, selle olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude ehituse ja talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede näitel. Päristuumse raku ehituse seos bioloogiliste protsessidega loomaraku põhjal. Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide tähtsus. Rakumembraani peamised ülesanded, ainete passiivne ja aktiivne transport. Ribosoomide, lüsosoomide, Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides.

Tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö.

 


 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1) selgitab eluslooduse ühtsust, lähtudes rakuteooria põhiseisukohtadest;

2) seostab inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude ehitust nende talitlusega ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;

3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses;

4) võrdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani;

5) seostab loomaraku osade (rakumembraani, rakutuuma, ribosoomide, mitokondrite, lüsosoomide, Golgi kompleksi, tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti) ehitust nende talitlusega;

6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel;

7) koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte raku koostisosade omavaheliste talitluslike seoste kohta.

 

4. Rakkude mitmekesisus

Õppesisu

Taimerakule iseloomulike plastiidide, vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega.

Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused võrreldes teiste päristuumsete rakkudega. Seente roll looduses ja inimtegevuses, nende rakendusbioloogiline tähtsus. Inimese nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päristuumse rakuga. Bakterite elutegevusega kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Inimese nakatumine bakterhaigustesse, selle vältimine. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus.

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1) valdab mikroskopeerimise peamisi võtteid;

2) analüüsib plastiidide, vakuoolide ja rakukesta ülesandeid taime elutegevuses;

3) võrdleb looma-, taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid nähtuna mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;

4) võrdleb bakteriraku ehitust päristuumsete rakkudega;

5) eristab bakteri-, seene-, taime- ja loomarakke mikrofotodel ning joonistel;

6) toob näiteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta;

7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende vältimise võimalustega ning väärtustab tervislikke eluviise;

8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning väärtustab neid eluslooduse oluliste osadena.

Viimati muudetud: neljapäev, 1. märts 2012, 17:28