III KURSUS „EESTI AJALUGU (VARAUUSAJAST KUNI 20. SAJANDI ALGUSENI)"

SISSEJUHATUS  KURSUSESSE  

1. AINE KIRJELDUS, KURSUSE MAHT JA  AINE  JAOTUSKAVA

 Riikliku õppekava gümnaasiumi astme ajaloo ainekava III kursuses (XI klass) õpitakse Eesti ajalugu varauusaja (XVII –XVIII saj) ja uusaja (XIX saj) sajanditel.

Kursus algab Rootsi ajaga, mis järgneb Liivi sõjas kokku varisenud Vana-Liivimaa ajale.

Rootsi aja vahetab välja Vene aeg, mis kehtestatakse Põhjasõja tulemusena. Vene aeg jätkub ka XIX sajandil.

Kõigil vaatlusalustel sajanditel  esitatakse materjal kolme teemaplokina:

  1. Poliitiline ajalugu.
  2. Majanduse areng (mõisa-, talu- ja linnamajandus).
  3. Kultuurilugu (rahvaharidus, gümnaasiumid ja ülikool, eesti keele ja grammatika uurimine, eestikeelsed trükised, kunstistiilid ja ehituskunst).

Kursuse  maht on 35 tundi, sellest

  1. Rootsi aja käsitlemiseks on planeeritud 10 tundi.
  2. Eesti XVIII sajandil – 10 tundi.
  3. Eesti XIX sajandil ja XX sajandi algul – 15 tundi.

65 – 75%  kursuse mahust on võimalik läbida e-õppes. Ülejäänud osa õppeprotsessist viiakse läbi auditoorselt  ja on mõeldud kordamiseks, vestlusteks, teadmiste kontrolliks – kontrolltöödeks ja kursusetööks.   

Kursus jaguneb teooria, harjutamise ja testimise tundideks.

Arvestades täiskasvanud õppija vajadusi on iseseisvaks tööks ja enesekontrolliks  esitatud kronoloogiline lühiülevaade kursuse materjalist,  mis aga ei asenda tööd õpikuga.

Õppeprotsessis õpilane  

1) töötab läbi õpiku vastavad leheküljed. Õpiku võib õpilane valida allpool esitatud  Haridus- ja Teadusministeeriumi  kinnitatud õpikute nimekirjast. (Käesolevas õppematerjalis viidatakse  õpetaja poolt eelistatud õpikute – Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T. Eesti ajalugu I, - Tln „Avita“, 1995, 1996, 1997 ja Laur, M., Pajur, A., Tannberg, T, Eesti ajalugu II, - Tln „Avita“, 1995, 1996, 1997 lehekülgedele).

2) Nii õpiku kui enesekontrolli ja kordamismaterjali põhjal saab õpilane vastata  teemalõikude lõppu paigutatud kordamisküsimustele.

3) Teadmisi kontrollitakse harjutuste, kontrolltööde ja kursusetöö kaudu, mis tuleb teostada selleks ettenähtud aegadel ja formaadis ning hinnatakse allpoolesitatud hindamisjuhendi järgi.

4) Teoreetilise õppematerjali laiendamiseks nähakse ette muuseumikülastused, interaktiivsed seansid, DVD ja filmiprogrammid, kohtumised kultuuri- ja ühiskonnategelastega, mille kohta hindamiseks võib õpilane luua  e-keskkonnas või paberkandjal essee või arutluse .

5) Programm eeldab õpilaste pidevat kursisolekut kodu- ja välismaal toimuvate sündmustega meedia ja isiklike kontaktide kaudu, mille refereerimine omapoolsete seisukohtade lisamisega annab täiendava hinde.

Viimati muudetud: neljapäev, 19. aprill 2012, 13:04