Kalanduse vormid


Kalanduse vormid ja nende levik.
Rannikupüük – kasutusele tuli kõige varem, teostati kalarikaste veekogude ääres, kasutati algelisi vahendeid ning tehnikaid, toimus aladel ranniku lähedal, kala töödeldi kohalikes külades ning müüdi turul. Tänapäeval levinud arengumaades, eriti Ida-ja Kagu-Aasias
Ookeanipüük – hakkas levima 20.sajandil, suured laevad lähevad võimsa varustusega ookeanidele ja veedavad seal nädalaid kala püüdes, saak töödeldakse laevas ja hoiustatakse külmkambrites, toodang müüakse sadamatesse. Levinud suurtes ja rikastes riikides nagu USA, Jaapan, Venemaa jne.
Kalakasvatus – kuna kalad hakkavad meil siin vaadake otsa saama, tuli rajada kasvatusi. Eriti levinud on need Aasia riikides, kus väikestes tiikides kasvatatakse kalapoisse. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Väärtuslikumat kala kasvatatakse lahtedes ja sumpades.
Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja oskus põhjendada nende kalarikkust.
Piirkonnad:
pinnakihid – hapnikurikas vesi
jõgedesuudme piirkonnad – jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid
külmade hoovuste piirkonnad – külm, hapnikurikas vesi
paras-ja lähispolaarvööde
Oskus analüüsida muutusi maailma kalanduses ning selgitada muutuste peamisi põhjusi. Suuremate püügimahtudega riigid.
Muutused:
püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb
arengumaade osatähtsus kasvab
väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala
Põhjused:
massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale
maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport, majanduselu rannikualadel)
maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab


Suurimate püügimahtudega riigid:
1. Hiina
2. Peruu
3. Jaapan
4. India
5. USA
6. Indoneesia
7. Tšiili
8. Venemaa

Viimati muudetud: kolmapäev, 18. aprill 2012, 17:52