Metsatüübid, metsamajanduse põhimõtted

Maailma metsarikkamad piirkonnad, peamised metsatüübid

Suurimad metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa; Brasiilia; USA ja Kanada. Sõltuvalt kliimast ja muldadest on eri piirkondade metsade liigiline kooseis ja tootlikkus erinev. Parasvöötme okasmets on suurima levikuga, ta kasvab aeglaselt, on hõre ja suhteliselt väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m³/ha). Puuliike on sellistes metsades vähe ja neid kõiki kasutatakse enamasti tarbepuiduna (tselluloosi, paberi tootmiseks; ehitusmaterjaliks). Parasvöötme leht-ja segametsade pindala on vähenenud tänu aktiivsele põllumajandusele (no tänks). Lehtmetsad (5-10m³/ha) on tootlikumad kui segametsad (2-3m³/ha). Mõlemad on liigirikkamad kui okasmetsad. Sealt metsast leitud puitu kasutatakse enamasti mööblitööstuses. Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad Lõuna-Ameerikas; Aafrikas ja Kagu-Aasias. Aastane juurdekasv on SUUUR (50m³/ha). Kuigi nende puit pole majanduslikult eriti väärtuslik, väheneb nende pindala kiiresti. (Liiga palju raiet, ma ütlen!) üleraie!
 
Metsade majandamise põhimõtted, arenenud ja arengumaade metsamajandus.

Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstusklastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada;). Arenenud riikides on peamine metsade vähenemise põhjus atmosfääri saasta kahjulik mõju metsadele.

Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid.

Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe – üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi.

Viimati muudetud: kolmapäev, 18. aprill 2012, 18:01